OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,34

03.02.16, 16:13

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Remo Holsmer: maksutõuse ei tule

Kuigi Eesti maksumaksjad maksid eelmisel aastal rekordkoguses makse, oli riigieelarve suures puudujäägis, sest kulud kasvasid veelgi rohkem.

Kristel Härma

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer Foto: Andres Haabu

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmer hinnangul ei ela riik üle oma võimete. Ta selgitas, et kulude kasv on peamiselt seotud investeeringutega, mis on iseenesest positiivne. „See ei ole kindlasti struktuurne probleem, et see kulude tase on ületanud tulusid,“ ütles Holsmer.

Investeeringute hüppelisse kasvu Holsmer siiski ei usu. „Eks see on selline tasakaalupunkti otsimine. Investeeringute maht iseenesest on ka ju selle aasta eelarves suurem, kui oli eelmise aasta eelarves, ja uus Euroopa Liidu finantsvahendite periood on avanenud, sealt on ka lisainvesteeringud nii infra ehitusse kui ka inimestesse panustamisse. Arvan, et pilt peab tasakaalus olema. Et ei tohi üle forsseerida,“ rääkis Holsmer.

Laenu võtmisesse suhtus Holsmer positiivselt, kuid olenevalt sellest, milleks laenu võtta. „Kindlasti ei tohiks laenu võtta püsikulude katteks. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks on ka riik eelnevatel aastatel laenanud. Siin on küsimus raha kasutamise otstarbekuses,“ rääkis Holsmer.

Samas tunnistas ta ka kulude kasvu pidurdamise vajalikkust. „Riigireformi käigus vaatab valitsus kevadel üle seisu riigi ametnike poole pealt. Eesmärgiks on võetud ju see, et riigiametnike arv väheneks sünkroonis erasektoris töötavate inimeste arvuga, et teha tööd vähema hulga inimestega, aga sama efektiivselt,“ selgitas Holsmer. Tema sõnul hoitakse niiviisi tööjõukuludelt kokku 12-15 miljonit eurot aastas.

Ohumärkidena tõi Holsmer esile pensionikassa. „Struktuurselt on see kindlasti väga tõsine teema, nagu üldse demograafiline olukord. Nüüd kui teistes valdkondades suurendatakse kulusid, siis kuskil peab tegema ka struktuurseid muudatusi, et mingeid teisi kulutasemeid vähendada,“ rääkis Holsmer. Ta kinnitas, et uusi maksutõuse plaanis ei ole lisaks neile, mis eelmisel aastal on otsustatud.

Tasub teada

Reservid kahanesid neljandiku võrra

Möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit eurot ehk 171,3 miljonit eurot enam kui aasta varem. Seejuures maksu- ja tolliamet kogus maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Mittemaksulisi tulusid laekus aasta lõpuks 852,2 miljonit eurot, mis on 311,8 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga 42,3 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aastaga 162,5 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 148,1 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 8,33 miljardit eurot, kulud kasvasid aastaga 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.

Investeeringuteks suunati aastaga 468,8 miljonit eurot, mis on 9,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 337,3 miljonit eurot, mis on 23,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 131,6 miljoni euro ulatuses, mis on 114 miljonit eurot ehk 46,4 protsenti vähem kui mullu. Investeeringutoetuste tagasihoidlikum kasutamine on seotud välisvahendite väiksemas mahus kasutuselevõtuga võrreldes 2015. aastaks planeerituga.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 347,6 miljoni euro võrra ehk 23,3 protsenti.

Eesti eelarve kompab ohutsooni

Kuigi Eesti maksumaksjad maksid eelmisel aastal rekordkoguses makse, oli riigieelarve suures puudujäägis, sest kulud kasvasid veelgi rohkem.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit, samas kulusid tehti 8,33 miljardit eurot. See tähendab, et eelarve oli üle nelja protsendi ehk 350 miljoni euroga miinuses.

Õnneks suhtena sisemajanduse kogutoodangusse on olukord parem. Vastasel juhul satuks Eesti ohutsooni, mis ähvardaks Euroopa Komisjoni uurimisega. Nimelt Euroopa Liidu kehtestatud Maastrichti kriteeriumide alusel peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKPst. Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu lõplikud andmed pole veel kokku löödud, võib eeldada, et need ületavad 20 miljardit eurot, mis tähendab, et suhtena SKPsse jääb Eesti riigieelarve puudujääk alla 2 protsendi.

Mis aga paistab selgelt silma, on see, et eelarve kulud kasvasid rohkem kui tulud. Kõige suurem tulude kasv tuli maksudest. Nimelt maksid eestimaalased mullu pea poole miljardi euro võrra rohkem makse. Maksu- ja tolliamet kogus mullu maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Samas muud tulud langesid 311,8 miljonit eurot, kusjuures peamine vähenemise põhjus oli Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga tervelt 42,3 protsenti.

Samal ajal kasvasid kulud veelgi rohkem ehk 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.

Kristel Härma

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.